Mõte

Ta lihtsalt vilksas ühel hetkel peast läbi, just nii nagu mul enamasti on. Erinevalt tavapärasest laiskusest ei lasknud ma tal ära minna - võtsin ta kinni ja hakkasin tema üle mõtlema!
Ma olin parasjagu üle pikema aja tipptunni liikluses ja tundsin endas ärrituse vibratsiooni tärkavat. Kuna säärane ärritus pole meeltmööda, siis otsustasinend end kiirelt sellest lahti raputada ja hetk hiljem olin juba mõnusas sõiduvees. Kerisin korraks tagasi ning see mõte formuleerus mu väikeses peas enneolematu kindlusega! Mõistsin, et ma polnud varem vaadanud ärritumist või halba tuju kui üht kehvemat viisi oma elu raiskamiseks! Ilmselgelt pole see mõte sedavõrd sensatsiooniline või siis pole seda vähimalgi määral. Mulle lihtsalt meeldis, et ma suutsin oma tunde kinni püüda ja see muutus iseseisvalt mõtteks, ilma minu abita :)
Pisut meenutades ja järele mõeldes - mõneti kahju inimestest kes raiskavad end negatiivsusse. Mul on hea meel, et olen vabanenud iseenda tujudest ja olen rohkem teadlik oma elu koostisosadest. Ma ei soovi eales oma vähesest ajast tundigi tusatujule loovutada.