"Paper Man"

Hea on minna peale, teadmatuses, oskamata oodata mitte midagi. Lahtiste meeltega.

http://www.imdb.com/title/tt0437405/
Soe tunne oli.

Vahest ikka mõtisklen iseenda ning selle üle, mis on mulle väärtuslik. Mul on alati kuklas mingi imelik tunne olnud, et ma ei oska tegelikult lähedale minna inimestele, luua sõprussuhet. Näen mõnikord inimesi ja ma hoolin neist kuidagi alateadlikult, nad meeldivad mulle. Aga ma ei tunne neid veel eriti ja ma ei taha, et nad oleks mu sõbrad kuidagi lihtsas mõttes. Mind huvitab nende maailmapilt ja mismoodi nad teisi inimesi ja elu näevad, ma naudin nende elurõõmu ja soojust. Ma tahaks neid kuulata ja neile peegeldada. Ma tunnen, et mul on puudu oskusest lähedale minna, ma suudan sõnu ritta panna paberil, klaviatuuril, kusiganes, aga kuskil eemal. Ma tean, et teod räägivad valjemini kui sõnad, aga ma pole seda veel kasutama õppinud.

Viimasega on probleem. Mulle meeldib teha, asju, hästi. Mul on üks suur asi elus mida ma tahan hästi teha ja see võtab väga palju aega. Ma tahan oma tööd ka hästi teha. Halvasti tegemine närib hinge, ma ei saa käega lüüa. Ja siin ongi nüüd see probleem, et mul pole aega anda. Ometi mu teod ja tegevused teevad minust mina, ka tegemata jätmised. Ja ma ei saa ühte teise vastu vahetada ja mu südames on ühe koha peal auk mida mul pole võimalik täita. Mulle meeldib oma asju teha ja enamasti teen ma neid üksinda, sest nii on kõige parem. Ja mida rohkem olen ma mina ise, seda suuremaks see auk venib.