"Paper Man"

Hea on minna peale, teadmatuses, oskamata oodata mitte midagi. Lahtiste meeltega.

http://www.imdb.com/title/tt0437405/
Soe tunne oli.

Vahest ikka mõtisklen iseenda ning selle üle, mis on mulle väärtuslik. Mul on alati kuklas mingi imelik tunne olnud, et ma ei oska tegelikult lähedale minna inimestele, luua sõprussuhet. Näen mõnikord inimesi ja ma hoolin neist kuidagi alateadlikult, nad meeldivad mulle. Aga ma ei tunne neid veel eriti ja ma ei taha, et nad oleks mu sõbrad kuidagi lihtsas mõttes. Mind huvitab nende maailmapilt ja mismoodi nad teisi inimesi ja elu näevad, ma naudin nende elurõõmu ja soojust. Ma tahaks neid kuulata ja neile peegeldada. Ma tunnen, et mul on puudu oskusest lähedale minna, ma suudan sõnu ritta panna paberil, klaviatuuril, kusiganes, aga kuskil eemal. Ma tean, et teod räägivad valjemini kui sõnad, aga ma pole seda veel kasutama õppinud.

Viimasega on probleem. Mulle meeldib teha, asju, hästi. Mul on üks suur asi elus mida ma tahan hästi teha ja see võtab väga palju aega. Ma tahan oma tööd ka hästi teha. Halvasti tegemine närib hinge, ma ei saa käega lüüa. Ja siin ongi nüüd see probleem, et mul pole aega anda. Ometi mu teod ja tegevused teevad minust mina, ka tegemata jätmised. Ja ma ei saa ühte teise vastu vahetada ja mu südames on ühe koha peal auk mida mul pole võimalik täita. Mulle meeldib oma asju teha ja enamasti teen ma neid üksinda, sest nii on kõige parem. Ja mida rohkem olen ma mina ise, seda suuremaks see auk venib.

Elada elu ennast

Põleda, väsida, kerkida, keskenduda, pingutada, nautida, püüda täiuslikkust, lõdvestuda ja jälle otsast uuele ringile. Elu voogab läbi minu, ma elan seda ja vaatan teda samal ajal kõrvalt. Olen rahulolev.

Tulevik on mu sõber, ta tuleb praegu.

Lugemishead

Kui imperatiiv on suhteliselt kategooriline. Sirp 23.10.2009

Pühendusega vaikusele minu mõtteis

Veidi keeruline on mul kirjeldada oma ilusana tajutud hetki, veidi raske on mul kirjutada oma emotsioonidest. Lõdvestunud keha ja mõttevaikuse vahel kerkib pinnale emotsioon. Selline aus ja õige, argumenteerimata ja ilus oma täies arulageduses mu veidi varasema noorpõlve maailma vinklist. See tunne on mulle loodud, minu jaoks. Ma ei mõelnud seda välja, vaid see ongi minu sees. See, mis varem on esinenud ambivalentsena minu enda jaoks, pöördus lihtsalt ühel minus siiraks rahuks ja mõistmiseks.
Ambitsioon on mulle emotsioonina võõraks jäänud. Mind võlub seesmine soe sisemine kiirgus ja äratundmine. Ma tahan asju teha ja ma ei hooli lõpptulemusest, ma hoolin tegemise ilust endast. Täielikust pühendumisest hetkele, oma tähelepanu maksimaalset kontsentreerimisest saavutamaks harmooniat iseenda ja oma tegevuse vahel.
...
Ma pole varem mõistnud, kui oluline on seada endale kõrgeid eesmärke ja ainult selleks, et neist täielikult loobuda. Tunda lootusetust ja võimetust. Tunda oma elusituatsiooni paratamatust võimetusena mõjutada oma eesmärke kui tahtmisi - ambitsiooni. Alles siis kui ma olen valmis tunnistama oma võimetust, alles siis kui ma suudan loobuda armastatud tegevuse ambitsioonist, alles siis kui ma suudan alla anda, alles siis kui kaotan lootuse - alles siis oskan ma hakata tegema oma asja sisemise soojusega. Kiirgusega. Ambitsioonita. Egota. Rahuololu võimsas jõus, nähes asju nii nagu nad on, mitte nagu mul neid vaja on näha. Alles siis olen ma võimeline täielikult töötama hetke sees, andes parima, siin ja praegu ja alles siis olen ma võimeline oma hinges vastu võtma tegevuse ja situatsiooni ilu, puhtalt tegemise ja mitte tulemuse pärast.

Two Lovers

Superb.

Moby - I love to move in here

Arvustus Sirpis on päris äge lugemine iseeneses. Kahjuks peab arvustuse kirjutanud Margit oma kogemusi ülimuslikeks ja kasutan väljendit "intellektuaalne egoism" ning pakun välja, et sellised artiklid loodavasse huumori rubriiki panna. Jään ootama sama mahlakaid, ent adekvaatsemaid kirjatükke.
Hoolimata paarist tõeterast antud arvustuses jään oma arvamuse juurde. Enne ei ütle, et film oli halb, kui paremat ei näe :)

MÜRK

Suurim on võtta maailma ees vastutus iseenda hinge eest. Need kes ei suuda, on ülejäänutele mürk.
Siiralt,
Patrick

Majakas

Võrratu võrratu vabadus. Vabadus on tõeliselt võrratu. Mida kõike me poleks nõus tegema oma vabaduse säilitamiseks. Ma tean mitmeid inimesi kelle kohta öeldakse, et nad on võrratult vabad. Üldiselt on nad toredad ja kenad inimesed ning meeldivad mulle, aga selle vabaduse osa kallal on mul vaja norida. Vabadus võtab niipalju erinevaid vorme, et teda on raske kaunisti kirjeldada, veel enam öelda, milles need inimesed täpselt vabad on. Enamasti käime ikka ümber oma majaka luusimas.
Mumeelest kipub olema sedasi, et inimesed peavad end vabadeks, aga loomupäraselt käituvad vastupidi. Pean silmas, et inimene kardab sisimas muutusi, kuna uus ei pruugi olla parem kui olev. Mumeelest johtub see otseselt egost. Kui inimene on hetkel rahul, siis ta üritab end kindlustada ja kitsendab seeläbi oma silmaringi ja tundemaailma sellele, mis rahulolu lõi.
Paljud pole erilised pereinimesed ja neil on palju suhteid, igaühel on oma hinge kaikoht kindlas sadamas, enamasti lapsepõlve kodus/vanemate juures, majakana kõikjalt naasmiseks. Lihtsalt aeg kinnistab selle dogmaks. Mida edasi, seda tugevamalt seal ümber keerleme. Kuivõrd väheste suhetega pereinimesed plingivad lõpmatult oma kaaslase ümber kuni majakas lõpuks millekski muuks saab. Või pole see nii?
Mumeelest on suur osa neid vabu inimesi võimetud oma tsentrit nihutama, takistuseks eelkõige hirm. Kinnismõtetega inimesed ei suuda selleks ilmselt kunagi võimalised olla, need nn. vabad inimesed ehk leiavad enda jaoks hilisematel aastatel valguse.
Iga kord kui me midagi kardame ja blokeerime, lõikame me ära osa oma loomulikust arengust ja takistame elul läbi meie elamast, pühime luuaga oma teekonna vaiba alla peitu.
Tahan, et inimesed oleksid avatud ja ausad, eelkõige iseenda vastu. Jätaks hinnangutesse takerdumise ja jälgiks oma tõelist südame häält. Vastasel ehitame iseendal kasti ümber ja üritame väita, et oleme tõeliselt vabad, samal ajal süüdistades teisi kastis elamises.
Ma olen väsinud kuulmast "see mulle ei sobi" ja "seda ma mingil juhul ei tee". Tahan õppida veel paremini kuulama oma südame häält ja murda vabaks kõigest uusi kogemusi takistavatest piiridest. Soovin seda ka Sulle.